Al Capone on Ameerika tuntuim gangster ja suurim avaliku korra kokku varimise sümbol Ameerika Ühendriikide 1920ndate kuiva seaduse ajal. Caponel oli peamine roll ebaseaduslikes tegevustes, tänu millele teati Chicagot linnana, kus seadused ei kehti.

99891242910501alcapone1931.jpg

Al Capone’i foto, 1931

 

Capone sündis 17ndal jaanuaril 1899 Booklynis, New Yorgis. Kodanik ristinimega Alphonsus Capone kasvas üles karmis piirkonnas ning kuulus kahte noortejõuku. Kuigi Capone oli terane, jättis ta kuuendas klassis 14-aastaselt kooli pooleli. Pettustega tegelemise vahepeal töötas ta kommipoes, keeglisaalis ja köitekojas. Capone sai kurikuulsa Viie Punkti jõugu liikmeks Manhattanil ja töötas gangster Frankie Yale’i Brooklyni kõrtsis Harvard Inn väljaviskaja ning baarmenina. Kõrtsis töötades sai Capone kliendi solvamise tõttu oma kurikuulsad armid ning sellest tulenevalt hüüdnime "Arminägu". Aastal 1918 tutvus Capone tantsuõhtul iiri tüdruku Mary "Mae" Coughliniga. Mae’l sündis Caponega poeg Albert "Sonny" Francis 4ndal detsembril 1918. Capone ja Mae abiellusid sama aasta 30ndal detsembril.

Capone arreteeriti esimest korda Yale’i juures töötades süüdistatuna korrarikkumises. Lisaks mõrvas ta New Yorgis olles kaks meest, mis on varajane näide tema valmidusest tappa. Vastavalt jõugu etiketile ei tunnistanud keegi end olevat midagi näinud või kuulnud ja seega ei antud teda nende mõrvade eest kunagi kohtu alla. Pärast seda, kui Capone’i tõttu oli konkureeriva jõugu liige haiglasse sattunud, saatis Yale ta Chicagosse, kuni olukord maha rahuneb. Capone saabus Chicagosse aastal 1919 ning kolis oma perega majja nr. 7244 South Prairie avenüül.

37521242910501caphouse.jpg

Capone tagasihoidlik maja South Prairie avenüül, eemal Chicago keskusest ja Capone’i äri peakorteris.

 

Capone läks tööle Yale’i vana mentori John Torrio juurde. Torrio nägi Capone’i potentsiaali, kombinatsiooni füüsilisest jõust ja intelligentsusest ning julgustas oma kaitsealust. Peagi aitas Capone hallata Torrio salaviinaäri. 1922. aasta keskpaiku oli Capone Torrio juures tähtsuselt teine mees ning sai lõpuks kõrtside, mängupõrgute ning lõbumajade täisosanikuks. Pärast seda, kui Torriot tulistas konkureeriva jõugu liige ning ta otsustas lõpuks Chicagost lahkuda, päris Capone tööstuse ja temast sai boss. Tööstuse meestele Capone meeldis, nad usaldasid teda ja kuuletusid talle, kutsudes teda "The Big fellow" ("suur semu"). Ta tõestas kiiresti, et on isegi parem organisaator kui Torrio, laiendades linna kõlvatut tööstust aastatel 1925-1930. Capone kontrollis ebaseaduslikke baare, mängupõrguid, bordelle, hobuse- ja võidusõiduradasid, ööklubisid, viinavabrikuid ning õlletehaseid, saades väidetavalt 100,000,000 $ suuruse sissetuleku aastas. Ta omandas isegi olulise osa Chicago suurimast puhastus- ja värvimistehasest. Kuigi Chicago korrumpeerunud linnapea William "Suur Bill" Hale Thompson Jr. oli Capone’ga äri teinud, otsustas ta, et Capone mõjub halvasti tema poliitilisele mainele. Thompson palkas uue politseiülema, kes ajaks Capone’i Chicagost välja. Otsides uut elukohta, sai Caponele kiirelt selgeks, et ta oli ebapopulaarne suures osas riigist. Lõpuks, 1928. aastal, ostis ta kinnisvara aadressil 93 Palm Island, Florida. Katsed Capone’i elu kallale kippuda polnud kunagi edukad. Tal oli Chicagos ulatuslik nuhkide võrgustik ajalehepoistest politseinikeni ning igasugune vandenõu avastati varakult. Teisest küljest oli Capone osav oma vaenlasi eraldama ja tapma, kui nad muutusid liiga mõjuvõimsateks. Tüüpiline mõrv toimus järgnevalt: mehed üürisid ohvri elukoha vastas korteri ning lasid ta maha, kui sihtmärk õue astus. Tegutsemine oli kiire ja lõplik ning Caponel oli alati alibi.

58791242910502masshdsm.jpg

The Tribune’i pealkiri pärast valentinipäeva tapatalguid aastal 1929.

 

Capone’i kuulsaimat tapatööd kutsutakse valentinipäeva veresaunaks. 14ndal veebruaril 1929 sisenesid neli Capone’i meest garaazi aadressil 2122 N. Clark Street. Ehitis oli salaviinatootja George "Bugs" Morani jõugu peakorter. Kuna kaks Capone’i meest olid riietunud politseinikeks, pidasid seitse garaazis olnud meest seda politsei reidiks. Mehed viskasid oma relvad maha ning panid käed vastu seina. Capone’i mehed tulistasid ohvrite pihta vähemalt 150 kuuli. Kuus hukkunut seitsmest olid Morani jõugu liikmed, seitsmes oli "õnnetu" sõber. Moran, kes oli ilmselt tegelik sihtmärk, seisis teisel pool teed, kui Capone’i mehed tulid, ning politseivorme nähes jäigi sinna. Nagu ikka, oli Caponel alibi – ta oli tapatalgute ajal Floridas.

86881242910502massacre.jpg

Capone juhtis 1929nda aasta valentinipäeva veresauna, mille tõttu sai surma seitse inimest, kuid oli ise selle toimumise ajal Floridas. Kõik hukkunud peale ühe olid "Bugs" Morani konkureeriva jõugu liikmed.

 

Kuigi Capone tellis tosinaid mõrvu ning tappis isegi oma kätega, kohtles ta inimesi tihti õiglaselt ning lahkelt. Ta oli võrdselt tuntud nii oma vägivaldse loomu kui tugeva lojaalsus- ning autunde poolest. Capone oli esimene, kes avas supiköögid peale 1929nda aasta aktsiaturu krahhi ning organiseeris kaupmehi andma puudustkannatajatele riideid ning toitu oma kulul.

71531242910502freelnch.jpg

Järjekord Capone’i "Tasuta Lõuna" restorani. See oli supiköök, mida Capone pidas Depressiooni ajal.

 

Capone’i peakorterid Chicago südames olid hotellis "Four Deuces" aadressil 2222 S. Wabash; Metropoli hotellis aadressil 2300 Michigani avenüü ning Lexingtoni hotellis aadressil 2135 S. Michigani avenüü. Ta laiendas oma tegevust äärelinnadesse, vahest ka terrorit kasutades nagu Forest View’l, mis sai tuntuks kui "Caponeville". Mõnikord ta lihtsalt andis avalikele teenistujatele ning politseile altkäemaksu. Ta asutas oma äärelinna peakorteri Cicero Anton hotelli aadressil 4835 W. 22. tänav ning Hawthorne’i hotelli 22-l tänaval aadressil 4823. Ta teeskles, et on antiigikaupmees ja arst, et varjata oma peakorterit.

94681242910503metropol.jpg

Caponel oli Metropoli hotellis (2300 Lõuna-Michigani avenüü) viietoaline sviit ning neli külalistetuba. Hotell oli Capone’i ettevõtmiste baasiks aastani 1928.

 

14511242910503stege.jpg

Capone koos politseiülema abi John Stege’ga, kes lõpuks palus Caponel Chicagost lahkuda.

 

Tänu põrandaaluse maalima tavale mitte süüdistusi esitada, ei läinud Capone kunagi enamiku kuritööde eest kohtu alla. Ta arreteeriti 1926 kolme inimese tapmise eest, kuid veetis vanglas vaid ühe öö, sest ei leitud piisavalt tõendeid, mis teda mõrvadega seoks. Capone läks lõpuks esimest korda vangi 1929 aasta mais lihtsalt relva kandmise eest. Oma võimu tipul, aastal 1930, oli Capone 28 Chicago suurema kurjategija boss ning temast sai rahvavaenlane number 1. 1920ndatel ja 30ndatel valitsenud populaarne uskumus oli see, et ebaseaduslik hasartmängutulu ei kuulunud maksustamisele. Siiski kuulutati 1927 Sullivani otsusega, et ebaseaduslik tulu on maksustatav. Valitsus tahtis Capone’i süüdistada maksudest k õrvale hiilimises, sest mees ei esitanud kunagi tulumaksudeklaratsiooni, tal polnud oma nimel mingit vara nng ei esitanud ka selle kohta deklaratsiooni. Capone ajas kogu oma äri variisikute kaudu, jäädes seega sissetuleku osas anonüümseks. Frank Wilson maksuameti eriluure üksusest määrati uurima Capone’i juhtumit. Wilson leidis juhuslikult tsekkide pearaamatu, mis ei näidanud ainult kasumit mängupõrgust, vaid sisaldas ka Capone’i nime – see oli kirje mehe tulude kohta. Hiljem tunnistas Capone’i isiklik maksuadvokaat Lawrence P. Mattingly kirjas valitsusele, et Capone sai tulu. Wilsoni leitud tsekkide pearaamatu, Mattlingly kirja ning tunnistajate sundimise abil saadi peamised tõendid Capone’i süüdimõistmiseks.

25681242910502leavgcrt.jpg

Capone kohtust lahkumas 1931. aasta kohtuprotsessil maksudest kõrvale hiilimise asjus.

 

Aastal 1931 esitati Capone’ile süüdistus maksudest kõrvale hiilimises ajavahemikus 1925-29. Lisaks süüdistati teda ka tulude mitteesitamises aastail 1928-29. Valitsuse aruande kohaselt võlgnes Capone 215,080.48$ eest maksuraha hasartmängutuludest. Lisati ka kolmas punkt, milles süüdistati Capone’i vandenõus keeluseadust rikkuda aastail 1922-31. Capone tunnistas end süüdi kõigis kolmes punktis, lootes sedasi jõuda kokkuleppele. Juhtumiga tegelenud kohtunik James H. Wilkerson ei soostunud kokkuleppeid tegema. Capone muutis oma ütlust, ning tunnistas end "mitte süüdi". Olles võimetu kauplema, proovis ta vandemehi ära osta, kuid kohtunik Wilkerson muutis viimasel hetkel vandemeeste nimekirja.

Capone’i süüdi mõistnud vandemehed olid peaaegu eranditult valged maapiirkonna mehed. Nende hulgas oli erru läinud rauakaupmees, maapoe omanik ning põllumees. Kohtunik Wilkerson vahetas need vandemehed algsete vandemeeste vastu, vältimaks ebaseaduslikke võtteid.

 

Vandekohus leidis, et Capone pole süüdi kaheksateistkümnes punktis kahekümne kolmest. Kohtunik Wilkerson määras karistuseks kümme aastat föderaalvanglas ning aasta maakonnavanglas. Lisaks pidi Capone kandma varasema kuue kuuse karistuse kohtu solvamise eest, kuna ta ei ilmunud kohtusse. Trahviks määrati 50 000$ ning Capone pidi kandma ka kohtukulud 7,692.29 $. Mais, 1929, saadeti Capone oma 11-aastast karistust kandma Atlantasse, mis oli föderaalvanglatest karmim. Isegi vanglas võttis Capone juhtimise oma kätte, saades võimudelt teatavad privileegid nagu peegel, kirjutusmasin, vaibad ning Encyclopedia Britannica köited. Kuna jutud levisid, et Capone on võimu Atlantas üle võtnud, saadeti ta Alcatraz’i. Seal Caponel enam ’’oma poisse“ ees ei olnud ning valve oli sedavõrd karm, et tal puudus info välismaailmas toimuva kohta. Ta ei suutnud kedagi ega midagi kontrollida ning mõjuvõimu ja sõpru osta. Karistusaja lühendamise nimel sai Caponest ideaalne vang, kes keeldus osalemast vangide mässus või streigis.

77691242910501ahrnfibw.jpg

Capone ning tema advokaat Mike Ahren(right) ja maksuadvokaat Albert Fink.

 

Alcatrazis olles ilmnesid tal süfiliitilise dementsuse tunnused. Capone veetis oma ülejäänud vangistusaja haiglas. Karistusaeg sai läbi 6ndal jaanuaril 1939 ning ta saadeti California föderaalsesse parandusasutusse oma üheaastast karistust kandma õigusrikkumise eest. Capone vabastati 16. novembril 1939, kuid tal oli veel maksta 37,617.51 $ eest trahve ja kohtukulusid

65921242910501comiskey.jpg

Capone Cominsky pargis aastal 1931, enne süüdimõistmist.

 

Pärast vabastamist veetis Capone lühikese aja haiglas. Ta naases oma Palm Islandi koju, kus ta ülejäänud elu oli rahulik ning vaikne. Mehe keha ning vaim hävinesid jätkuvalt ning ta ei suutnud enam jõuku juhtida. 21-l jaanuaril 1947 sai ta ajurabanduse, mis oletatavasti polnud süüfilisega seotud. Ta tuli teadvusele ning hakkas paranema, kuni langes 24ndal jaanuaril kopsupõletikku. Ta suri järgmisel päeval südameseiskumise tõttu. Capone maeti esmalt Mount Olivet’i surnuaiale Chicagos oma isa, Gabriele, ning oma venna, Franki vahele, kuid märtsis 1950 viidi kõigi kolme säilmed Mount Carmeli surnuaiale.